3.14.2006
IISRAELIREISIKIRI
Käisime Ellega 28. veebruarist 9. märtsini Iisraelis Aivel külas. Hommikul ärkasime Jeruusalemma kesklinnas asuvas toakeses, keetsime putru, tõime turult odavat puuvilja ja siirdusime kogu päevaks kuhugi imetoredasse paika.
Kiri jaguneb viieks: sissejuhatus, Jeesuse jälgedes, ajaloomuuseumid, rahvuspargid ja seigad. Seiku tegelikult ei ole kirja pandud, sest oli võimatu midagi valida, kui iga hetk oli imeline.
Vaata kindlasti pilte ja videot. Muljeid on nii pildis kui ka sõnas veel küllaga. Sellele pindalalt pisikesele maale mahub väga-väga palju.
10 põhjust, miks Elle oli hea reisikaaslane
- Tal oli sobival hetkel olemas kõik, mis mul puudus: trikoo Surnumeres hõljumiseks, kampsun õhtuvilu tõrjeks, mälupulk fotoka tühjendamiseks ja pinal mündikotiks. Ja ta ei pahandanud, kui ma osa tema asju kogemata veekindla markeriga ära sodisin või pea-aegu ära kaotasin.
- Ta kasutas usinasti oma profifotokat, nii et mina sain laiselda (ainult mingi viissada pilti tegingi). Videokestest on eriti hea meel.
- Talle meeldis palju kõndida ja puuvilju süüa.
- Kuna reisisime koos, arvasid inimesed ka minu kohta, et olen koolilaps kevadvaheajal.
- Tänu temale nägin damaane ja kaameleid – siis, kui ta neid mulle kolmandat korda näitas.
- See loodushuviline inimene viis mind paigusse, kuhu minusugune raamatukoi eales ise poleks taibanud minna, aga kus osutus olevat imeilus.
- Ta ei üritanud iga hinna eest kõigist kohtadest läbi vuhiseda, vaid nautis iga teekonna sammukest.
- Ta on esimene inimene mu tutvusringkonnas, kes igast rohuliblest kümme pilti teeb. Nii märkasin minagi, KUI palju oli mu ümber ilusat, millest oleksin muidu lihtsalt mööda marssinud.
- Ta tegi hommikuti pudru peale maasikatest või apelsinidest moosi.
- Ta päästis kribinal-krabinal Masadale ronides meie rahva au: ainult minu põhjal jäänuks mulje, et eestlastel pole mäkketõusuks üldse võhma.
Spontaansuse võlu
Sel reisil sain paaril korral kogeda, kuidas algul plaanitu asendus millegi üllatava ja toredaga.
Näiteks neljapäeval tahtsime sõita miskisse rahvusparki, mis Ellele Interneti põhjal tundus hea olevat. Selgus, et sinna Jeruusalemmast otse bussi ei lähe. Võtsime siis pileti Tibeeriasse, kust oli sihtkohta veel hulk maad. Enne väljumist küsisime juhilt, mis bussiga tema soovitab sinna rahvusparki minna. Selle asemel, et meid mõne kohaliku bussi peale sokutada – võibolla tollesse kohakesse ei läinudki midagi – viis ta meid niipalju edasi, kui tema marsruut lubas (siis, kui ta Galilea järve äärest põhja poole keeras, tulime maha). Kui olime sõidukist maha astunud, pöördus meie poole samas peatuses väljunud juudi poiss: „Kas ma saan teid kuidagi aidata? Bussijuht palus küsida.“ Temalt saime teada, et sealsamas orus olevat mingi koht, kus käib massiliselt kristlasi. Ja tõepoolest, sattusime otse Kapernauma, jalutasime Galilea järve kaldail ja jõudsime Jordani äärde; seega saime terve päeva veeta paigus, kus Jeesus elas, õpetas, imetegusid tegi, jüngreid kutsus ja neile pärast ülestõusmist ilmus (lähemalt edaspidi). Tollesse rahvusparki me ei jõudnudki, aga olime väga rahul.
Teine ilmekas näide pärineb ühest meie Jeruusalemma-päevast. Olime hommikupoolikul käinud raamatuid ostmas - kes taimedest, kes tähtedest – ning plaanis oli minna Hauakirikusse ja Õlimäele. Enne aga tegime teoks minu kinnisidee: läksime ajamasinasse, mis sõidutas külastaja läbi Jeruusalemma ajaloo (lähemalt edaspidi). Miskine lõbustuspargitaoline kino. Meile anti heebreakeelsed piletid, sestap küsisin meie ees seisvalt abielupaarilt, kas kohad on nummerdatud või vabad. Aga meie vestlus, mis oleks võinud siis lõppeda, hoopis kosus. See lõppes alles mitu tundi hiljem, kui me nende autost välja astusime ja toreda ringkäigu eest tänasime. Saime käia enda soovitud kohtades, lisaks mitmes uhkes ja hea vaatega hotellis, sest see naine osutus olevat hotelle projekteeriv arhitekt. Mees omakorda oli endine turismifirma omanik (mida ta praegu teeb, seda ma ei küsinudki). Ennast iseloomustas ta sõnaga spontaniac-maniac – tundus, et talle sellised kohtumised meeldivad. Meeldejääv oli tema tänavaületusstiil, mis pidavat olema väga iisraellik: ta läks suvalisel hetkel üle tiheda ja kiire liiklusega tänava, olles enne elegantse käeviipega autovoolu seisma sundinud.
JEESUSE JÄLGEDES
Iisrael pole mitte ainult imeilus maa, vaid ka koht, kus elas Jeesus. Meiegi käisime
- Naatsaretis, kus ta üles kasvas;
- Jordani jõe ääres, kus ta ristiti;
- Kapernaumas, kus ta õpetas ja imetegusid tegi;
- mäejutlusemäel, kus ta muuhulgas viit leiba ja kaht kala paljundas;
- Galilea järve ääres, mille laineil ta kõndis;
- Ülemises Toas, kus ta oli koos jüngritega viimasel õhtusöömaajal;
- Pühal Ristiteel (Via Dolorosa), kus ta kandis risti Kolgatale.
JEESUSE JÄLGEDES: Naatsaret

Ja Naatanael ütles talle: "Mis võib küll Naatsaretist head tulla?"
Filippus ütles talle: "Tule ja vaata!" (Jh 1:46)
Oled kuulnud Jeesusest Naatsaretlasest? Teel Tibeeriasse sõitsime läbi Naatsaretist, kus Jeesus elas enne oma kuulutustöö algust. Tollal oli see üsna pisike asula.
Lähemalt vt nt siit.
JEESUSE JÄLGEDES: Jordan
JEESUSE JÄLGEDES: Kõrb
JEESUSE JÄLGEDES: Kapernaum
Aga kui Jeesus oli kuulda saanud, et Johannes on vangistatud, läks ta tagasi Galileasse ja jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on järve ääres, Sebuloni ja Naftali piirkonnas (Mt 4: 12–13)
Kapernaum oli Jeesuse Galilea järve äärse tegevuse keskus. Just siin kohtus ta Peetruse jt jüngritega, õpetas sünagoogis, tegi palju imetegusid ning kõneles suurtele rahvahulkadele.
Lähemalt vt nt siit.
JEESUSE JÄLGEDES: Galilea

Jeesus rändas läbi kogu Galilea, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas. Ja kuuldus Jeesusest levis üle kogu Süüria, ja tema juurde toodi kõik, kes põdesid mitmesuguseid tõbesid ja olid piinade käes ja kurjast vaimust vaevatud ja langetõbised ja halvatud, ning tema tegi nad terveks. (Mt 4: 23–24)
Lähemalt vt nt siit.
JEESUSE JÄLGEDES: Mäejutluse mägi

Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad. (Mt 7: 28–29)
Galilea järve ääres asub ka arvatav Mäejutluse koht, kuhu on ehitatud roomakatoliku kirik.
Lähemalt vt nt siit.
JEESUSE JÄLGEDES: Jeruusalemm

Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: "Kes selline on?" Rahvahulgad ütlesid: "Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist." (Mt 21: 10–11)
Pildil Nutumüür, ainuke käegakatsutav mälestus viimasest templist.
JEESUSE JÄLGEDES: Ülemine Tuba
"Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!" (Mk 14: 15)Seda kohta tuntakse Viimase Õhtusöömaaja paigana.
Lähemalt vt nt siit
JEESUSE JÄLGEDES: Õlimägi, Ketseman

Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele. Siis ütles Jeesus neile: "Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: „Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.“ Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse." (Mt 26: 29–32)
Pärast Viimast Õhtusöömaaega ja enne vangistamist palvetas Jeesus Õlimäel Ketsemanis.
Lähemalt vt nt siit.
JEESUSE JÄLGEDES: Tabgha

Tema ütles talle kolmandat korda: "Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas." Jeesus ütles talle: "Sööda mu lambaid!“ (Jh 21: 17)
Pärast ülestõusmist ilmus Jeesus jüngritele Galilea järve ääres. Selle kohtumise mälestuseks on ehitatud ka pildilolev kirik.
Lähemalt vt nt siit.
AJALOOMUUSEUMID: Ajamasin
Jeruusalemma ajalugu sai ka ise läbi elada. Pilt tuli hiigelsuurelt ekraanilt, toole raputati ja vahel pritsiti vett, aeg-ajalt ilmus ka külgseintele midagi hetkekohast. AJALOOMUUSEUMID: Holokaustimemoriaal
Väga võimas koht. Soovitan vaadata peanäituse tutvustust ja ellujäänute jutukatkeid, ehkki see ei anna muidugi ligilähedaseltki edasi, kui mitmekesine ja mõjus kogu see kompleks seal tegelikult oli. Igasuguseid vahendeid oli väga oskuslikult kasutatud. Olime seal terve päeva, aga sellest jäi selgelt väheks.Mitu korda seal mõtlesin: "See ei saa tõsi olla. Jah, ma tean, et see on tõsi, ma näen dokumentaalkaadreid vms, aga selline julmuse võidukäik ei saa olla võimalik."
Ja siis veel üks meeldejäänud mõte: "Jumal, miks Sa nad maha jätsid? Kuidas Sa lasid mõnitada oma valitud rahvast?" Seda alandust, mis neile osaks sai, oli lähedalt tõepoolest masendav näha. Pole just kuigi ülev kasutada sama plekktopsi supianuma ja ööpotina, kiskuda tapetud laagrikaaslaste suust kuldhambaid või lämbuda liikuvas gaasikambris saatusekaaslastega näiva väljapääsuvõimaluse pärast kakeldes.
Mõne aja pärast taipasin siiski, et on ebaõiglane Jumalat süüdistada, justkui oleks ta juudid hüljanud, sest üsna pea pärast holokausti said nad oma riigi ja see, kuidas nad Iisraeli korduvalt mitmekordse ülekaaluga vastaste eest kaitsta suutsid ei saa olla muud kui Tema ime.
RAHVUSPARGID: Masada
Masada oli viimane juutide tugipunkt Rooma-vastase ülestõusu ajal 70. aastal pKr. Kindluse kaitsjad pidasid seal vastu kolm aastat ning viimaks, kui oli näha, et roomlased võidavad peagi, läks ligi tuhat juuti vabasurma, et pääseda alandavast orjusest. Kindluses oli jälgi nii roomlastest (vaatetornid, kümblusruumid jm) kui ka juutidest (sünagoog).
Vt lähemalt nt siit.
RAHVUSPARGID: Beit Shean
Enne maavärinat 8. sajandil oli ses paigas suur ja uhke linn. Saime jalutada amfiteatri ja uhkete pesuruumide varemetes.Pildil on postid, millele toetub põrand ja mille vahelt käib läbi kuum õhk. Põrandasoojendus ;)
Lähemalt vt nt siit.
RAHVUSPARGID: Loomaaed

Millalgi tuli Ellega jutuks, et tema lemmikloom on leemur. Ta tõesti fännab neid loomakesi. Ja leemuriaias selgus, et sümpaatia on vastastikune: mitu leemurit andis Ellele käppa. See polnud sugugi tavaline: mõni meelitas loomi toiduga, aga nad ei tulnud ikka.


